Noorte Sotsiaaldemokraatide põhikiri

Vastu võetud 3. mail 2003
ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid kongressil Rakveres

Muudetud 30. aprillil 2006
Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid kongressil Pärnus

Muudetud 9. mai 2009
Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid kongressil Paides

Muudetud 8. mai 2010
Ühenduse Noored Sotsiaaldemokraadid kongressil Tallinnas


I ÜLDSÄTTED

§ 1 Nimi ja eesmärgid
(1) Mittetulundusühingu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid (edaspidi ühing). Ühing on asutatud 12. detsembril 1992 Tartus, noorte vabatahtliku poliitilise ühendusena, et koos teiste demokraatlike jõududega tagada ühiskonna tasakaalustatud areng iseseisvas Eestis, tuginedes poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele demokraatiale ning rahvusvahelisele koostööle.
(2) Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast, põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja teistest Eesti seadustest.
(3) Ühing on Eesti Sotsiaaldemokraatliku Noorteliidu ja Ühenduse Noored Mõõdukad õigusjärglane.
(4) Ühingu asukoht on Tartu linn.

§ 2. Eesmärkide saavutamise vahendid
(1) Ühing viib oma programmi ja põhikirjaga sätestatud eesmärke ellu liikmete tegevuse kaudu, selgitustöö kaudu ajakirjanduses ja avalikel esinemistel.
(2) Ühing ja tema klubid arendavad koostööd nii Eesti kui ka välisriikide noorteorganisatsioonide ja liikumistega. Ühing võib olla nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja liikumiste liige.
(3) Ühing toetub oma liikmete kodanikutundele ja algatusvõimele.
(4) Ühingul on oma programm.


II ÜHINGU LIIKMED

§ 3. Liige
Ühingu liikmeks võib astuda iga 14- kuni 30-aastane Eesti elanik või välismaal elav Eesti kodanik, kes tunnistab sõnas ja teos ühingu põhikirja ning on lojaalne ühingu programmile. 
§ 3.1 Auliige
Alates 30. eluaastast kuuluvad ühenduse liikmed auliikmete klubisse või kustutatakse sooviavalduse alusel ühenduse liikmete nimekirjast.

§ 4. Liikmeks vastuvõtmise kord
(1) Liikmeks vastuvõtmise otsustab klubi juhatuse ettepanekul ühingu juhatus isiku kirjaliku avalduse alusel.
(2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole ühingu juhatuse liikmetest, kuid mitte vähem kui 3 liiget.
(3) Liikmeks astuda soovija loetakse ühingu liikmeks ühingu juhatuse otsuse hetkest. Juhatus teavitab sellest liikmekandidaadi esitanud klubi juhatust.
(4) Kui ühingu juhatus ei võta liiget vastu, peab ta ära näitama keeldumise alused ja motiivid ning teatama oma otsusest taotlejale ja klubi juhatusele.

§ 5. Liikmete arvestus
(1) Liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldatakse ühingu kõikidel tasanditel ühingu juhatuse poolt kehtestatud korras.
(2) Liige võib olla arvel ainult ühes klubis.


§ 6. Liikme õigused
Liikmel on õigus:
1) valida ja olla valitud ühingu ning vastava klubi juhtorganitesse;
2) kandideerida ühingu juhatuselt saadud volituste alusel ühingu nimel ja toetusel teiste organisatsioonide juhatustesse ja ametikohtadele ning rahvusvaheliste organisatsioonide valitavatesse kogudesse, juhatustesse või ametikohtadele;
3) esindada avalikkuse ees ühingut (klubi) saadud volituste alusel;
4) saada informatsiooni ühingu tööst, otsustest, koostöökavadest, välissuhtlusest ning kavandatavatest üritustest;
5) pöörduda mis tahes küsimuses avalduse, ettepaneku ja kriitikaga ühingu mis tahes organi poole;
6) avaldada seisukohti ja töötulemusi ühingu väljaannetes;
7) osaleda ühiskondlikes liikumistes ja organisatsioonides, kui nende eesmärgid ja tegevus ei ole vastuolus ühingu programmiga;
8) võtta isiklikult osa ühingu mis tahes organi koosolekust, kus arutatakse tema tegevust ja käitumist;
9) võtta sõnaõigusega osa klubi ja ühingu juhatuse või volikogu koosolekust eelneva kooskõlastuse alusel;
10) saada põhikirjaliste kohustuste täitmisel juhatuselt toetust.

§ 7. Liikme kohustused
Ühingu liige:
1) peab kinni põhikirjast ja viib oma kodanikutunde ning südametunnistuse kohaselt ellu ühingu programmi ja otsuseid;
2) võtab valituna osa järjekindlalt ja kohusetundlikult § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud valitavate organite ja kogude tööst;
3) hoiab oma käitumisega kõrgel ühingu mainet;
4) maksab õigeaegselt ja ettenähtud suuruses liikmemaksu;
5) teavitab ühingu juhatust klubi vahetamisest.

§ 8. Ühingust väljaastumine ja väljaarvamine
(1) Liige loetakse ühingust väljaastunuks kirjaliku avalduse esitamisest ühingu juhatusele, kes informeerib sellest klubi juhatust.
(2) Ühingust väljaarvamise otsustab klubi juhatuse ettepanekul ühingu juhatus. Liikme võib ühingust välja arvata § 7 loetletud kohustuste rikkumisel.
(3) Väljaarvamise otsus tehakse juhatuse koosseisu poolthäälteenamusega.
(4) Ühingust välja astumisel või arvamisel liikmemaksu ei tagastata.


III KLUBID

§ 9. Klubide õigused ja kohustused
(1) Ühing koosneb klubidest (mittetulundusühingute seaduse mõistes osakondadest), mis moodustuvad maakondades, linnades või valdades tegutsevatest liikmetest. Eraldi klubi on auliikmete ning vene klubid, millel on kõik klubide õigused ja kohustused.
(2) Klubi võivad moodustada vähemalt seitse (7) ühingu liiget. Ühe linna või valla haldusterritooriumil võib moodustada ühe klubi. Klubi moodustamise kinnitab ühingu juhatus klubi vastava avalduse alusel, milles on märgitud klubi nimi, liikmete arv ja lisatud klubi liikmete nimekiri. Käesolev lõige ei kehti auliikmete ja vene klubi puhul.
(3) Klubide kohta peab arvestust ühingu juhatus.
(4) Klubid on kohalike küsimuste lahendamisel iseseisvad.
(5) Klubi võib töö paremaks korraldamiseks luua oma liikmetest täiendavaid allorganisatsioone (osakondi, töögruppe).
(6) Klubi kogub oma liikmetelt liikmemaksu, mis jääb klubi kasutusse.
(7) Klubi põhikirjaliste kohustuste täitmisel on klubi juhatusel õigus saada ühingu juhatuselt toetust.

§ 10. Klubi üldkogu
(1) Klubi kõrgeim organ on üldkogu (mittetulundusühingute seaduse mõistes liikmete üldkoosolek).
(2) Klubi juhatus kutsub kokku korralise üldkogu vähemalt üks kord aastas vähemalt kahenädalase etteteatamisajaga.
(3) Klubi juhatus kutsub kokku erakorralise üldkogu vähemalt seitsmepäevase etteteatamisajaga.
(4) Klubi juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui sellekohase ettepaneku teeb klubi esimees või vähemalt 1/10 klubi liikmetest.

§ 11. Üldkogu ülesanded
Klubi üldkogu:
1) kinnitab päevakorra, reglemendi ja moodustab tööorganid;
2) kuulab ära klubi esimehe, sekretäri, revisjonikomisjoni, osakondade ja töögruppide aruanded ning annab neile hinnangu;
3) kinnitab eelmise aruandlusperioodi liikmemaksude ja annetuste laekumise ning tehtud kulutuste aruande;
4) määrab kindlaks järgmise aasta või mõne muu perioodi töösuunad ja ülesanded;
5) määrab kindlaks klubi juhatuse ja revisjonikomisjoni suuruse;
6) valib üks kord aastas klubi esimehe, sekretäri, juhatuse täiendavad ja asendusliikmed ning revisjonikomisjoni;
7) määrab klubi liikmete seast esindaja ühingu volikogus, kes ei tohi olla ühingu juhatuse liige;
8) valib ühingu kongressi delegaadid ja asendusdelegaadid.

§ 12. Kongressi asendusdelegaadid
Klubi üldkogu võib määrata vastavalt valimistulemustele kongressi asendusdelegaadid kuni poole klubi poolt valitavate delegaatide arvust, kes klubi üldkogu poolt määratud järjekorras asuvad nende kongressi delegaatide asemele, kes on teatanud klubi juhatusele oma mitteosalemisest kongressil.

§ 13. Üldkogu otsustusvõime ja otsuste vastuvõtmine
(1) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud järgides käesoleva põhikirja § 10 sätestatud tähtaegu ja otsustamisele tulevatest küsimustest on eelnevalt teavitatud kõiki klubi liikmeid.
(2) Üldkogu otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse § 20 sätestatud põhimõtteid.

§ 14. Klubi juhatus
(1) Juhatusse kuuluvad esimees, sekretär ja üldkogu poolt valitud täiendavad juhatuse liikmed.
(2) Klubi juhatuse töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuus.
(3) Klubi juhatuse koosolekud kutsub kokku ja nende tööd juhib klubi esimees.

§ 15. Klubi juhatuse asendusliige
Klubi üldkogu võib määrata vastavalt valimistulemustele kuni kaks juhatuse asendusliiget, kes juhatuse volituste ajal klubi üldkogu poolt määratud järjekorras asuvad nende juhatuse liikmete asemele, kelle tegevus on kirjaliku avalduse alusel peatunud või lõppenud. Juhatuse liikme tagasipöördumisel lõpevad viimasena asendama asunu volitused.



§ 16. Klubi juhatuse ülesanded
Klubi juhatus:
1) võtab vastu juhatuse kodukorra;
2) moodustab töögruppe ja valib nende esimehed;
3) esitab eelarvetaotlused ühingu juhatusele;
4) kutsub kokku ja valmistab ette klubi üldkogu;
5) esitab ühingu peasekretärile kord kvartalis liikmemaksude laekumise ja majandusaruanded;
6) esitab ühingu peasekretärile toimunud juhatuse koosolekute protokollid üks kord kuus.



IV ÜHINGU KONGRESS


§ 17. Kongress
(1) Ühingu kõrgeim organ on kongress (mittetulundusühingute seaduse mõistes volinike koosolek).
(2) Kongressi delegaadid valitakse ühingu juhatuse poolt kehtestatud juhendi ja esindusnormi alusel. Esindusnorm peab olema vähemalt üks (1) delegaat kahekümne (20) liikme kohta või ühe klubi kohta.
(3) Juhatus kutsub kokku kongressi vähemalt üks kord aastas vähemalt ühekuulise etteteatamisajaga.
(4) Erakorraline kongress kutsutakse kokku juhatuse otsusel vähemalt kümnepäevase etteteatamisajaga.
(5) Juhatus on kohustatud kongressi kokku kutsuma, kui sellekohase ettepaneku teeb vähemalt 1/3 klubidest või vähemalt 1/10 ühingu liikmetest, samuti juhul, kui kongress on olnud kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu.
(6) Kui kongress ei ole kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline, kutsub juhatus kümne päeva jooksul pidamata jäänud kongressist arvates kokku uue kongressi sama päevakorraga.

§ 18. Kongressi ülesanded
Ühingu kongress:
1) kinnitab päevakorra ja valimisjuhendi, moodustab valimiskomisjoni ja teised kongressi tööorganid ning kontrollib delegaatide volitusi;
2) kuulab ära presidendi, peasekretäri, asepresidendi, volikogu juhataja, revisjonikomisjoni aruande ja annab tehtud tööle hinnangu;
3) muudab ühingu põhikirja ja programmi;
4) otsustab ühingu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise;
5) määrab volikogu ettepanekul ühingu tegevuse valdkonnad;
6) valib kaheks aastaks ühingu presidendi;
7) valib kaheks aastaks ühingu asepresidendi;
8) määrab kindlaks volikogu täiendavate liikmete arvu ja revisjonikomisjoni suuruse;
9) valib üks kord aastas volikogu täiendavad ja asendusliikmed ning revisjonikomisjoni liikmed;
10) kinnitab liikmemaksu suuruse ja makse tähtajad;

§ 19. Kongressi otsustusvõime
(1) Kongress on otsustusvõimeline, kui see on kokku kutsutud vastavalt käesoleva põhikirja § 17 nõuetele ning sellest võtab osa üle poole valitud delegaatidest.
(2) Kui kongress ei ole kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline, kutsutakse 10 päeva jooksul kokku erakorraline kongress, mis on ka kvoorumi puudumisel otsustusvõimeline küsimustes, mis jäid otsustamata pidamata jäänud kongressil.
§ 20. Otsuste vastuvõtmine
(1) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole kongressil osalenud delegaatidest, kui põhikiri ei sätesta teisiti.
(2) Mitme ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel. Võitnud ettepanek võetakse vastu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
(3) Kui hääletusel on üks ettepanek või ühele kohale kandideerib ainult üks isik, peab olema vastuhääletamise võimalus.
(4) Ühingu põhikirja ja programmi muutmiseks on vajalik, et vastava otsuse poolt hääletab üle 2/3 kongressil osalenud delegaatidest.
(5) Isikuvalimiste tulemused kinnitatakse kongressi otsusega.

§ 21. Kandidaatide ülesseadmine valitavatele kohtadele
(1) Presidendi ja asepresidendi kandidaatide ülesseadmise õigus on igal ühingu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek koos kandidaadi nõusolekuga ühenduse peasekretärile hiljemalt seitse (7) päeva enne kongressi algust. Peasekretär teavitab ülesseatud kandidaatidest ühenduse liikmeid koheselt peale ülesseadmise tähtaja möödumist ning edastab esitatud ettepanekud kongressil valimiskomisjonile.
(2) Täiendavate volikogu liikmete, revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide ülesseadmise õigus on igal kongressi delegaadil. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjonile.
(3) Ülesseatud kandidaatidest koostab valimiskomisjon nimekirja. Nimekiri suletakse kongressi otsusega.

§ 22. Presidendi valimine
(1) President valitakse salajasel hääletusel.
(2) Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole kongressil osalenud delegaatidest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, toimub uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.

§ 23. Asepresidendi valimine
Asepresident valitakse salajasel hääletusel § 22 lg 2 sätestatud korras.

§ 24. Volikogu täiendavate liikmete ja revisjonikomisjoni valimine Volikogu täiendavad liikmed ja revisjonikomisjon valitakse salajasel hääletusel. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Volikogu täiendavaks liikmeks ei saa olla ühingu juhatuse liige.

§ 25. Volikogu asendusliikmed
Ühingu kongress võib määrata vastavalt valimistulemustele volikogu asendusliikmed kuni poole volikogu täiendavate liikmete arvust. Asendusliikmed asuvad volikogu volituste ajal kongressi poolt määratud järjekorras nende volikogu liikmete asemele, kelle tegevus on kirjaliku avalduse alusel peatunud või lõppenud. Volikogu liikme tagasipöördumisel lõpevad viimasena asendama asunu volitused.



V ÜHINGU VOLIKOGU

§ 26. Volikogu
Volikogu on ühingu kõrgeim organ kongresside vahelisel ajal.

§ 27. Volikogu koosseis
Volikogu koosseisu kuuluvad ühingu klubide poolt määratud esindajad ja kongressi valitud volikogu täiendavad liikmed.

§ 28. Volikogu ülesanded
Volikogu:
1) võtab vastu volikogu kodukorra ning teeb selles muudatusi;
2) teeb kongressile ettepaneku ühingu tegevuse valdkondade määramiseks;
3) määrab kindlaks valdkondade prioriteedid;
4) valib ühingu valdkondade juhid;
5) võtab ühingu nimel vastu poliitilisi otsuseid ja tegeleb ühingu poliitika planeerimisega;
6) kinnitab ühingu eelarve;
7) kinnitab pikemaajalised tegevuskavad ja projektid;
8) kehtestab ühingu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra;
9) määrab ametisse ja vabastab ametist peasekretäri.
10) kinnitab ühingu majandusaasta aruande.

§ 29. Volikogu liige
Volikogu liikme volitused algavad kongressil volikogu täiendavaks liikmeks valimisega. või klubi üldkogul klubi esindajaks määramisega.

§ 30. Volikogu juhataja ja asejuhataja
Volikogu valib oma liikmete hulgast volikogu juhataja ja asejuhataja koosolekul osalenud volikogu liikmete poolthäälteenamusega. Volikogu juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid volikogu asejuhataja.

§ 31. Volikogu juhataja
Volikogu juhataja:
1) korraldab volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu koosolekuid;
2) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud otsustele ja teistele dokumentidele;
3) sõlmib peasekretäriga töösuhet reguleeriva lepingu;
4) esitab kongressile aruande volikogu tööst.

§ 32. Volikogu koosolek ja otsuste vastuvõtmine
(1) Volikogu töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt neli korda aastas. Volikogu koosolekust peab volikogu juhataja volikogu liikmetele ette teatama vähemalt ühe nädala. Volikogu erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kolm päeva. Volikogu juhataja kutsub volikogu kokku omal algatusel või ühingu presidendi, juhatuse, revisjonikomisjoni või 1/3 volikogu liikmete ettepanekul.
(2) Volikogu otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse § 20 sätestatud põhimõtteid.
(3) Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole volikogu liikmetest.



VI JUHATUS

§ 33. Juhatus
(1) Juhatus juhib ühingu tööd ja esindab ühingut kongresside vahelisel ajal.
(2) Juhatus on aruandekohuslane kongressi ja volikogu ees.
(3) Juhatuse koosseisu kuuluvad president, peasekretär, asepresident ja ühingu valdkondade juhid.
(4) Juhatuses on vähemalt 3 liiget, kuid mitte rohkem kui 9 liiget.
(5) Ühingu nimel võivad õigustoiminguid teha vähemalt kaks juhatuse liiget koos.
§ 34. Juhatuse ülesanded
Juhatus:
1) võtab vastu juhatuse kodukorra ning teeb selles muudatusi;
2) viib ellu ja täidab kongressi ja volikogu otsuseid;
3) esitab ühingu eelarve volikogule kinnitamiseks;
4) valdab, kasutab ja käsutab ühingu vara volikogu kehtestatud korra alusel;
5) valmistab ette ja esitab volikogule kinnitamiseks pikemaajalised tegevuskavad ja projektid;
6) nimetab peasekretäri ettepanekul ametisse palgalised töötajad;
7) esindab ühingut suhetes teiste organisatsioonide ja asutustega;
8) võtab ühingu nimel vastu poliitilisi seisukohti;
9) kutsub kokku kongressi ja valmistab ette selle päevakorra;
10) kinnitab klubi moodustamise, peab klubide kohta registrit ja kustutab klubi registrist, kui selle tegevus pole kooskõlas käesoleva põhikirjaga;
11) korraldab ühingu raamatupidamist, koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need kongressile kinnitamiseks.

§ 35. Juhatuse koosolek ja otsuste vastuvõtmine
(1) Juhatuse töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuu jooksul peasekretäri kokkukutsumisel. Juhatuse koosolekust peab peasekretär juhatuse liikmetele ette teatama vähemalt ühe nädala. Juhatuse erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kolm päeva. Peasekretär on kohustatud juhatuse kokku kutsuma, kui sellise ettepaneku teeb ühingu president, revisjonikomisjon või 1/3 juhatuse liikmetest.
(2) Juhatus on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
(3) Juhatuse otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse § 20 sätestatud põhimõtteid.

§ 36. President
(1) President esindab ühingut ja kirjutab ühingu nimel alla poliitilistele lepingutele, juhatuse otsustele, avaldustele.
(2) Presidendi valib kongress § 22 sätestatud korras.

§ 37. Asepresident
(1) Asepresident esindab ühingut välissuhtluses.
(2) Asepresidendi valib kongress § 23 sätestatud korras.
(3) Asepresident asendab presidenti tema äraolekul.

§ 38. Peasekretär
(1) Peasekretäri määrab ametisse ja vabastab ametist volikogu.
(2) Peasekretär:
1) juhib ühingu igapäevast tööd;
2) annab korraldusi palgalistele töötajatele ja kontrollib nende tööd;
3) esitab juhatusele kord kvartalis liikmemaksude ja annetuste laekumise ning kulutuste aruande;
4) valmistab ette ning esitab juhatusele vastuvõtmiseks järgmise aasta eelarve;
5) esitab juhatusele vastuvõtmiseks järgmise aasta tegevuskava;
6) sõlmib, peatab ja lõpetab töölepingud palgaliste töötajatega;
7) juhendab ja kontrollib klubide sekretäride tööd;
8) juhib ja korraldab juhatuse tööd, valmistab ette juhatuse koosolekud ning korraldab koosolekute protokollimist.
(3) Peasekretäri asendab tema äraolekul ühingu juhatuse poolt määratud isik.


VII REVISJONIKOMISJON

§ 39. Revisjonikomisjon
(1) Revisjonikomisjon teostab järelevalvet ühingu või vastava klubi organite tegevuse üle. Vähemalt kord aastas revideerib komisjon ühingu või vastava klubi rahaliste ja muude vahendite laekumist ja kasutamist ning esitab aruande revisjoni tulemuste kohta ühingu kongressile või vastava klubi üldkogule.
(2) Ühingu revisjonikomisjon lisab kongressile esitatavale raamatupidamise aastaaruandele ja tegevusaruandele oma arvamuse.
(3) Revisjonikomisjon allub ainult teda valinud organile.
(4) Ühingu revisjonikomisjoni liikmed valib korraline kongress vastavalt § 24. Klubi revisjonikomisjoni liikmed valib vastava klubi üldkogu. Ühingu revisjonikomisjoni liige ei või olla samaaegselt ühingu juhatuse või volikogu liige. Klubi revisjonikomisjoni liige ei või olla samaaegselt vastava klubi juhatuse liige. (5) Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast esimehe. Komisjoni esimees võib sõnaõigusega osaleda ühingu või vastava klubi juhatuse koosolekutel.
(6) Revisjonikomisjoni otsused võetakse vastu koosseisu poolthäälteenamusega.



VIII JURIIDILISED JA MAJANDUSLIKUD ÕIGUSED

§ 40. Ühing kui juriidiline isik ja tema majanduslikud õigused
(1) Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
(2) Ühingul on oma sümboolika.
(3) Ühingul on kirjastamise õigus.
(4) Ühing võib vastavalt kehtivatele seadustele:
1) omada vallas- ja kinnisvara;
2) sõlmida lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
3) avada ja sulgeda pangaarveid;
4) palgata töötajaid.

§ 41. Rahalised vahendid ja nende kasutamine
(1) Ühingu rahalised vahendid saadakse:
1) liikmemaksudest;
2) ürituste korraldamisel laekunud tuludest;
3) juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
4) riigieelarve eraldistest;
5) pärandvarast;
6) muudest seaduslikest tuludest.
(2) Ühingu vara võib kasutada ainult ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(3) Klubide ja ühingu juhatuse omavahelised finantsmajanduslikud suhted reguleeritakse ühingu juhatuse otsustega.




IX LÕPPSÄTTED

§ 42. Põhikirja muutmine
Ühingu põhikirja saab muuta ühingu kongressi otsusega, kui sellekohase ettepaneku poolt hääletab üle 2/3 kongressil osalenud delegaatidest.

§ 43. Ühingu ja klubi tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
(1) Ühingu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab kongress, kui vastavasisulise otsuse poolt hääletab üle 2/3 kongressil osalenud delegaatidest.
(2) Klubi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab klubi üldkogu, kui vastavasisulise otsuse poolt hääletab üle 2/3 klubi liikmetest.
(3) Kui klubi tegevus on faktiliselt lõppenud, otsustab klubi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise ühingu juhatus. Klubi üldkogu vastava otsuse alusel kinnitab juhatus klubi tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise.
(4) Ühingu lõpetamisel ühingu vara läheb kongressi määratud sarnaste eesmärkidega mittetulundusühingu valdusesse.
(5) Ühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt seadusele.


X RAKENDUSSÄTTED

§ 44. Põhikirja muudatuste jõustumine
Kongressil vastu võetud põhikirjamuudatused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest.